KKK – KORDUVAD KÜSIMUSED (uuendatud 02.04.2018)

I TAOTLEMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED

1.1. Mis on Kodukant Läänemaa eesmärk LEADER toetuse andmisel?

Kodukant Läänemaa strateegilised eesmärgid on seotud kolme valdkonnaga, milleks on ettevõtluse aktiivsuse suurendamine, elukeskkonna parandamine ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine.
Igal tegevusvaldkonnal on oma põhieesmärk:
1.      Valdkond 1 (meede 1) – ettevõtluse aktiivsuse suurendamine:
Piirkonna ettevõtlus sh piirkonna eripäral ja kultuuripärandil põhinev ettevõtlus on arenenud ning ettevõtluse arenguks vajalikud tingimused on paranenud
2.      Valdkond 2 (meede 2) – elukeskkonna parendamine:
Piirkonna eripära on hoitud ja arendatud ning piirkonna arenguks vajalike teenuste kättesaadavus on paranenud.
3.      Valdkond 3 (meede 3) – siseriikliku ning rahvusvahelise koostöö arendamine:
Siseriiklik ning rahvusvaheline koostöö on süsteemne ja tulemuslik.

(Alusdokument: MTÜ Kodukant Läänemaa strateegia aastateks 2014 – 2020+, uuendatud jaanuar 2018)

1.2. Kes saab toetust taodelda?

Toetust taodelda saavad ettevõtted, MTÜ-d, SA-d, kohalikud omavalitsused ja seltsingud vastavalt konkreetse meetme tingimustele:

1.2.1. Meede 1:
–          mikroettevõtted, väikeettevõtted;
–          tegutsevad KKLM piirkonnas;
–          registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist;
–          taotlemisele eelneva majandusaasta käive on vähemalt 2000 eurot;
–          taotlemisele eelneva kolme aasta tegevuse ärikasum peab olema 0 või positiivne;
–          kõik muud nõuded taotlejale, mis tulenevad Leader määrusest.

1.2.2. Meede 2:
–          MTÜ-d, SA-d, kohalikud omavalitsused, seltsingud
–          tegutsevad KKLM piirkonnas
–          registreeritud vähemalt 12 kuud enne taotluse esitamist;
–          kõik muud nõuded taotlejale, mis tulenevad Leader määrusest.

1.3. Kui suur on toetuse summa?

1.      Meede 1:
–          64 000 eurot, ühis-ja suurprojektide puhul 200 000 eurot;
–          minimaalne summa on 2 000 eurot;
–          toetuse määr ettevõtjale on 60%.

2.      Meede 2:
–          64 000 eurot, ühis-ja suurprojektide puhul 200 000 eurot;
–          Minimaalne summa on 2 000 eurot;
–          Toetus seltsingule on 500 – 2 000 eurot;
–          Investeeringutel taristusse on toetuse määr kuni 60% abikõlbulikest kuludest;
–          Toetus kasumit taotlevatele projektidele ning internetiühenduse juurdepääsuvõrkude rajamiseks on kuni 90%

1.4. Mis on tegevuspiirkond?
Vastavalt Kodukant Läänemaa MTÜ põhikirjale kattub ühingu tegevuspiirkond ühingu liikmeks olevate kohalike omavalitsuste piiridega. KKLM liikmeteks olevad kohalikud omavalitsused on haldusreformieelsete omavalitsuste territoorium ehk endised Lihula, Ridala, Martna, Lääne-Nigula, Vormsi, Kullamaa, Nõva, Hanila ja Noarootsi vallad. Taotleja juriidiline aadress võib olla väljaspool tegevuspiirkonda, kuid projekti tegevused peavad olema ellu viidud KKLM tegevuspiirkonnas.

1.5. Mis on ühis-ja suurprojektid?

Ühisprojektide all peetakse silmas neid projekte, millega on hõlmatud elanikkonna suurus vähemalt 4500 inimest ning milles osaleb minimaalselt viis partnerit. Ühisprojektidena käsitletakse eelnevalt määratletud teemasid
–          Piirkonna ühisturundus nii elanikele kui külastajatele;
–          Maakondlike suurürituste korraldamine;
–          Piirkonna muuseumite võrgustiku arendamine kolme sektori koostöös;
–          Kohaliku toidu propageerimine ja vastava võrgustiku arendamine;
–          Matka-ja terviseradade võrgustiku arendamine;
–          Turvalisuse ühine arendamine.
–          Nimekiri ei ole ammendav, seega võib kasutada ka teisi teemasid, kuid eelistatakse siinloetletuid.

Suurprojektid on projektid, millel on märkimisväärne mõju piirkonnale (nt palju uusi töökohti) ning mille toetuse summa on suurem kui tavaprojektide puhul (kuni 200 000 eurot). Suurprojekte võib esitada vastavalt KKLM strateegiale. Suurprojekti elluviimiseks ei pea tingimata partnereid kaasama.

NiI ühis-kui suurprojektide esitamise otsustab KKLM üldkoosolek.

1.6. Kas ühisprojekti puhul peavad kõik partnerid rahaliselt panustama?

Ühisprojekti eesmärk on soodustada ja tugevdada ühistegevust. Kuna tegemist on vähemalt 2-aastase projektiga, siis peaks  tegevuskavas või lisadokumendil leidma kajastust kõik tegevused, mida tehakse projekti eesmärkide saavutamiseks. Kõikide tegevuste all peame silmas ka neid tegevusi, mida teeb partner kuigi tema kulud ei ole abikõlblikud määruse § 31 lg 1 p 21 kohaselt. Tegevuskavas tuleb näidata koostööd ja ka partnerite panust, mis on arvutatud rahalisse vääringusse. Samuti võib projektis olla kulusid, mis ei ole abikõlblikud, kuid mille tegemata jätmine takistab projekti eesmärkide saavutamist. Nii taotleja kui ka partneri(te) tegevuste kirjeldamisel peab selgelt välja tulema tema roll projektis ning kui ta kannab reaalseid kulusid, siis tuleks need tegevuskavas ka ära näidata. Kuid PRIA ei kontrolli partnerite kulusid. PRIA kontrollib kas ühisprojektis ettenähtud tegevused on ellu viidud.

1.7. Kas on abikõlbulikud projektide ettevalmistusega seotud spetsiifilise nõustamise kulud koos projekti elluviimisega?

Näiteks: projekti ettevalmistusega seotud uuringute läbiviimine ja äriplaanide koostamine jne.
Spetsiifilise nõustamise, sh äriplaanide koostamise abikõlblikkust me ette ei näe, kuid abikõlblikud võivad olla tasuvusuuringud. Ehitamisega seotud projekteerimistööd on abikõlblikud juhul kui need on kavandatud koos ehitamisega. Enne taotluse esitamist tehtud kulud ei ole abikõlblikud.

1.8. Toetuste määrad ettevõtlusalastel projektidel on kuni 60%. Mida loetakse ettevõtlusalaseks projektiks?

Määruses ei kirjutata lahti, mis on ettevõtlusalane projekt. Eesmärk ja tegevused, millele toetust taotletakse peaks välja tulema taotlusest.

1.9. Kas käibemaks on abikõlbulik?

EL määruse 1303/2013, artikkel 37, p 11 – käibemaks ei ole abikõlblik, va juhul kui ei ole võimalik taotleda käibemaksu tagastamist siseriikliku käibemaksuseaduse alusel. Seega kui käibemaksuseaduse alusel on taotlejal õigus saada tagasi käibemaksu, siis käibemaks ei ole abikõlblik. Kui sellist õigust taotlejal ei ole, siis on käibemaks abikõlblik.

1.10. Millised dokumendid tuleb esitada koos taotlusega?

Lähtuvalt esitatavast projektist (tava-, ühis- või suurprojekt) ja planeeritud tegevustest on esitatavate dokumentide koosseis erinev. Ülevaate dokumentidest, mis peaksid olemas olema, asub siin: http://kklm.ee/leader-meedetaotlemine/attachment/kklm-noutavad-dokumendid-taotlemisel-uuendatud-23-02-2018-uus/

1.11. Kas hindamiskomisjon saab öelda, et toetuse summat vähendatakse?

Kohalik tegevusgrupp võib tehnilise kontrolli käigus lasta projektitoetuse taotlejal muuta kõike, mida vajalikuks peab. Taotlust tohib muuta ja parandada kuni hindamiskomisjonile esitamiseni. Peale hindamiskomisjonile esitamist enam midagi muuta ei tohi. Kui hindamiskomisjoni ettepanekul on vajalik osaline rahastamine või mõne muu tegevuse välja võtmine, siis seda tehakse taotleja kirjaliku nõusoleku esitamisega ja vajalikud parandused teeb nõusoleku alusel PRIA. Muudatus peab kajastuma ka määruse § 21 lõige 4 punktis 12 nimetatud ettepanekus projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta.

1.12. Millal saab alustada projekti tegevustega?

Strateegia rakendamise määruse eelnõu kohaselt oleme kavandanud, et alates järgmisest päevast peale taotluse jõudmist kohalikust tegevugrupist PRIA-sse võib alustada projekti tegevustega, kuid seda omal riisikol, kuna projekti lõpliku rahastusotsuse teeb PRIA.

1.13. Projektide läbiviimise periood?

Strateegia rakendamise määruse eelnõus näeme ette, et projektide elluviimiseks on aega 2 aastat. Kui taotletakse toetust 3 aastase või pikem tähtajaga tegevuskava alusel elluviidava  ühisprojekti või kuni 3 aastase koostööprojekti elluviimiseks, siis kolm või rohkem aastat. Kuid kuludokumendid peavad olema PRIAle esitatud 31.12.2022.a.

1.14. Kas külaseltsid saavad pehmetele tegevustele projektitoetust taotleda, näiteks töötubade ja õpitubade läbiviimiseks?

Jah, kui need on kavandatud mitme-aastase ühisprojekti raames. Teadmussiirde projektina saab teha koolitus-ja teavitustegevusi, juhul kui need on plaanitud piirkonna ettevõtluse arendamiseks.

II SÕIDUKITE SOETAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED

2.1. Mootorsõiduki soetamine

Lähtuvalt määrusest, on abikõlbulik maastikusõiduki või mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud, kui selle otstarve on teenuse osutamine tegevuspiirkonnas ning kui projektitoetust taotleb ettevõtja, MTÜ või SA. Mootorsõiduki ja maastikusõiduki ostmiseks ja liisimiseks projektitoetuse taotlemise korral antakse ettevõtjale, MTÜle või SAle projektitoetust kuni 30 % investeeringuobjekti abikõlblikest kuludest. Kogukonnateenuseks vajaliku mootorsõiduki puhul on võimalik taodelda mootorsõidukile toetust ka kuni 90% kuid sellisel juhul on vajalik selleks KKLM üldkoosoleku heakskiit ja teenust tuleb osutada turutõrke piirkonnas.

2.2. Kas paat on mootorsõiduk?

Paat ei ole mootorsõiduk ehk rahastada võib kõrgema protsendimääraga kui 30.

2.3. Kas paati saab soetada? Kas paadimootor on abikõlbulik?

Paat sh mootorpaat on abikõlbulik.

III Ehitamisega seotud küsimused

3.1. Kas kinnisvara ostmine on lubatud?

Kinnisvara ostmine (sh hooned) ei ole lubatud.

3.2. Kas projekteerimine on lubatud tegevus? Kas projekteerimine ja ehitamine on lubatud koos?

Lubatud on projekteerimine koos ehitamisega, toetuse andmist ainult projekteerimisele käesoleval perioodil ei ole lubatud. Projekteerimise abikõlblik maksumus on kuni 10% ehitustegevuse maksumusest.

3.3. Kas ehitamisega seotud projekteerimine on üldkulu või siiski eraldi projekt?

Ehitise projekteerimine ei ole üldkulu. Üldjuhul arvestatakse raamatupidamisarvestuses ehitise projekteerimise kulud ehitise maksumusse. Projekteerimine ei saa olla ka eraldi projekt, millele taotletakse toetust, vaid võib olla seotud ehitamistöödega, millele taotletakse toetust.

3.4. Kas ehitise projekteerimine on arhitekti konsultatsioon või eraldi projekt?

Projekteerimise osad on arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud. Ainult arhitekti konsultatsioonist ilmselt ei piisa ehitusloa saamiseks või muude ehitusseadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Projekteerimise käigus peab valmima ka ehitusprojekt, mille alusel saab taotleda ehitusluba ehitise ehitamiseks. Leader toetuse abil valminud ehitusprojekt peab kandma rahastaja tähistust (Leader logo).

3.5. Kas hankedokumentatsiooni koostamise kulud, hanke läbiviimisega seotud teenuse ostmise kulud on uues määruses abikõlbulikud?

Taotluste, sh hanke läbiviimisega seotud kulud ei ole abikõlblikud projektitoetuse taotlejale.

3.6. Mis on ehitamine?

Vastavalt ehitusseadusele on  ehitustegevus ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus). Taotlusega koos on vajalik  esitada kohaliku omavalitsuse kooskõlastus (näidis kodulehel);

3.7. Kas taotleja peab olema kavandatava hoone aluse maa omanik?

Uue hoone püstitamiseks, peab kavandatava hoone alune maa olema projektitoetuse taotleja omandis või on selle alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus (hoonestusõiguse leping) vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on väikese või keskmise suurusega ettevõte (VKE) või kuni viieks aastaks kui taotleja ei ole VKE või taodeldakse toetust uue põlvkonna internetiühenduse rajamiseks.

3.8. Kas taotleja peab olema ehitise omanik, kuhu inventar või seade paigaldatakse?

Ehitis, kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, peab kuuluma taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on väikese või keskmise suurusega ettevõte (VKE) või kuni viieks aastaks kui taotleja ei ole VKE või taodeldakse toetust uue põlvkonna internetiühenduse rajamiseks.

3.9. Mis on taristu?

Taristu on infrastruktuur nagu nt kanalisatsioon, elekter, juurdepääsuteed, parklad jmt.