Meie kodukant: Linnamäe Arenguselts

posted in: Uudised | 0

Linnamäe Arenguseltsi juhataja Elle Ljubomirov on juba varakult töölaua taga oma kontoris vanas Oru koolimaja hoones, mis on pärast renoveerimist leidnud uue hingamise ja on oluliseks pidepunktiks piirkonna elu arendamisel.
Elle töötab Linnamäe Arenguseltsis (edaspidi LAS) täiskohaga ning tema tööks ongi igapäevaselt tegeleda piirkonna arendamisega – selgitada välja, mis endises Oru vallas elanikele ja ettevõtjatele peavalu valmistab ning leida nendele muredele lahendusi. Lahendusi ei mõtle juhataja muidugi välja üksi, vaid ikka koos teistega – lisaks temale töötab LAS-is ka Eve, kes on ametinimetusena kannab küll tiitlit “infotöötaja”, kuid kelle ülesandeks on palju enamat, ning Meelis, kes koordineerib ehitusvaldkonna asju. Lisaks kuuluvad meeskonda ka teedeinsener-projekteerija Renek, ürituste korraldaja Cynne ja raamatupidaja Ille.

LASi tubli tuumik

Sellele aga, et LAS-i meeskond püsiks reel, aitab kaasa arenguseltsi nõukoda, kes iga 4-5 nädala tagant kokku saab, et aktuaalsed teemad läbi arutada. Nõukoja moodustavad need aktiivsed inimesed, kes on kandideerinud volikokku või muul moel initsiatiivi üles näidanud. Nõukojas on 8 liiget, kelle seas ka Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus. Sedasi on tagatud, et arenguselts vallale pigem partneriks ja käepikenduseks on – kumbki on kursis teise tegevustega.

Linnamäe Arenguselts asutati 2016. aasta aprillis kahe eraisiku poolt eesmärgiga piirkonda arendada ja muuta elukeskkond paremaks. Üheks ajendiks oli tõdemus, et endisest Oru vallast väga vähe projektitaotlusi ja sestap ka vähe toetusi ning investeeringuid tuli. Et piirkond teistest maha ei jääks, oli tarvis organisatsiooni, millel oleks tugev struktuur ja motiveeritud inimesed. Sedasi sai LAS ka loodud – struktuur pandi paika juba eos ning tegevuse rahastamine toimub sponsorluse ja annetuste ning projektitoetuste toel.

Esimesena hakati tegelema maja taastamise ja selle sisuga täitmisega. Täna on seal tööpäeviti avatud kohvik ning korraldatakse peresündmusi, oma salongi on avanud juuksur, tegutseb noortekeskus, koos käib beebikool, projektide raames viiakse läbi erinevaid koolitusi, toimuvad külade koosolekud ja ümarlauad. Lisaks noortekeskuse ruumidele leiab meelelahutust veel mängutoast, aga ka ärklikorrusel lasketiirust, kus kool oma laskmistunde läbi viib.
Maja renoveerimise maksumus koos sisustamisega läks maksma ümmargusel 1 miljon eurot, millest PRIA toetus oli 150 000. Ülejäänu saadi kokku erasektori abiga. Niivõrd suure projektiga tuli ette loomulikult ka üllatusi ning muudatusi. Juhataja sõnul võiks PRIA olla mõnes küsimuses paindlikum, kuid õnneks leidsid kõik probleemid siiski lahenduse. Siis, kui PRIA kontroll käis maja üle vaatamas, käis Elle mitu tiiru ümber maja ja luges aknaid üle, et oleks ikka täpselt nii palju, kui projekti kirja sai. Hoolimata püüdlikust lugemisest jäi üks aken loendamisel puudu. Mitu silmapaari on aga parem kui üks ja nõnda leiti ka see viimane pisike aknaruut viimasel hetkel üles.

Väga jõudsalt on tegeletud piirkonna ajaloo talletamisega – infotöötaja Eve on käinud tarest taresse, kogunud mälestusi, vanu fotosid, dokumente ning lisanud kogu selle info Topoteeki, kus see on kõigile leitav. Selle projektiga tegelemine on mänginud märkimisväärset rolli võrgustiku loomisel ning omavaheliste suhete ergutamisel endiste Oru valla elanike seas. Personaalse tasandi loomine on usaldusväärsuse ja hea koostöö aluseks ning väga vajalik, et suures vallas oleks võimalik oma muredega kaugemale jõuda.
Kui LAS oli juba veidi aega tegutsenud tunti aga, et seltsi tegevus jääb väga Linnamäe keskseks ja nii otsustatigi 2018. aasta sügisel esmakordselt kokku kutsuda külade ümarlaud. Esimesel korral kogunes ümarlauale kokku umbes 10 uudishimulikku, aga tänaseks on aktivistide arv kahekordistunud. Pärast seda on tõusnud külade omavaheline suhtlemine ja mitmesse külasse on valitud külavanemad.
Praegust olukorda võrreldakse ka aastatetagusega, kui kaardistati kõikides külas olevate aktiivsed ja passiivsed elanikud. Nüüd leiab vaevu küla, kus pole ühtegi eestvedajat.

LASi tegevuspiirkonnas elab praegu üle 900 inimese. Juhatja Elle Ljubomirovi sõnul on viimase viie aasta jooksul piirkonda lisandunud 110 inimest, mis on tänapäeval maapiirkonnas suur kasv.
Elanike arvu kasvuga tekkis aga lasteaiakohtade puudus. “Lapsi oli järjekorras palju ja see tuli kohe lahendada,” ütleb juhataja endale omase meelekindlusega. Vald oli küll murest teadlik, aga LASi eeliseks oli kiirem ja lokaalsem reageerimine. Uuriti välja, kas lasteaia kohta vajavate laste vanemad on kohalikud, kuidas nad piirkonnaga seotud, mis on nende töötrajektoor – lühidalt, tehti põhjalik taustauuring. Kui vajadus oli selge, hakati tegelema ruumivõimaluste uurimisega. Ühtlasi tehti analüüs, mis tagajärjed oleksid sellel, kui need lapsed hakkaksid käima näiteks Haapsalus koolis – millised oleksid mõjud piirkonnale ja kogu vallale? Selline tervikpakett koos analüüsi, taustauuringu ja paari võimaliku lahendusega anti vallale üle. Volikogu otsusega paigaldati Linnamäele lasteaiaga ühendatud moodulmaja, mille vald rendile võttis. Tänu LAS-i võimele kiirelt reageerida, olla otseses suhtluses kohalikega, sai probleem kiirelt lahendatud. “Teeme sealt maalt edasi, kus valla käsi jääb lühikeseks,” kirjeldab Elle ja lisab, et LAS-i eeliseks on inimressurss, tahe ja kiirus, sest bürokraatia ei hoia tagasi.

Praegu on LAS-il käsil näieks üks KOP-i (kohaliku omaalgatus programm) projekt, mille raames antakse välja ka kaks piirkonna infokirja, milles juttu nendest asjadest, mis suurematesse lehtedesse ei jõua.
Tegeletakse jõudsalt liiklusohtusega ja loodetakse juba järgmisel aastal uuel turvalisel ringteel liigelda.

Linnamäe Arenguseltsi lühike tegutsemisaeg ei ole olnud takistuseks, et saavutada silmapaistvaid eesmärke. Elle Ljubomirovi sõnul ei ole olemas probleeme, vaid on keerukad ülesanded, mis vajavad lahendust. Küsimusele, kuidas keerukatele ülesannetele lahendused leida ning kuidas oma kogukonnas ja kodukohas arenguid soodustada, vastab ta julgustavalt: “Julge hundi rind on rasvane! Ei pea kartma, et ei oska, ei tea – tuleb ikka proovida!”

Maarja Pikkmets
LEADER projektijuht