KKK – KORDUVAD KÜSIMUSED (uuendatud 16.11.2021)

I  OLULISED MÕISTED

1.1. Ühisprojektide all peetakse silmas projekte, mis viiakse ellu vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusgrupp. Ühisprojektidena käsitletakse eelnevalt määratletud teemasid
–          Piirkonna ühisturundus nii elanikele kui külastajatele;
–          Maakondlike suurürituste korraldamine;
–          Piirkonna muuseumite võrgustiku arendamine kolme sektori koostöös;
–          Kohaliku toidu propageerimine ja vastava võrgustiku arendamine;
–          Matka- ja terviseradade võrgustiku arendamine;
–          Turvalisuse ühine arendamine.
Nimekiri ei ole ammendav, seega võib kasutada ka teisi teemasid, kuid eelistatakse siinloetletuid.

1.2. Kogukonnateenus on kogukonna vajaduspõhine ja paindlik teenus piirkonnas, kus tururegulatsioon ei toimi ja/või teenus ei ole kättesaadav. Kogukonnateenuse projektide esitamise otsustab KKLM-i üldkoosolek.

1.3. Suurprojektid on projektid, millel on märkimisväärne mõju piirkonnale (nt palju uusi töökohti) ning mille toetuse summa on suurem kui tavaliste projektide puhul, jäädes
vahemikku 64 000-128 000 eurot. Suurprojektide eesmärgid peavad vastama KKLM-i
strateegia eesmärkidega. Suurprojektide esitamise otsustab KKLM-i üldkoosolek.

1.4. Mis on tegevuspiirkond?
Vastavalt Kodukant Läänemaa MTÜ põhikirjale kattub ühingu tegevuspiirkond ühingu liikmeks olevate kohalike omavalitsuste piiridega. KKLM liikmeteks olevad kohalikud omavalitsused on haldusreformieelsete omavalitsuste territoorium ehk endised Lihula, Ridala, Martna, Lääne-Nigula, Vormsi, Kullamaa, Nõva, Hanila ja Noarootsi vallad. Taotleja juriidiline aadress võib olla väljaspool tegevuspiirkonda, kuid projekti tegevused peavad olema ellu viidud KKLM tegevuspiirkonnas.

II TAOTLEMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED

2.1. Kas ühisprojekti puhul peavad kõik partnerid rahaliselt panustama?

Ühisprojekti eesmärk on soodustada ja tugevdada ühistegevust. Kuna tegemist on vähemalt 1-aastase projektiga, siis peaks  tegevuskavas või lisadokumendil leidma kajastust kõik tegevused, mida tehakse projekti eesmärkide saavutamiseks. Kõikide tegevuste all peame silmas ka neid tegevusi, mida teeb partner kuigi tema kulud ei ole abikõlblikud määruse § 31 lg 1 p 21 kohaselt. Tegevuskavas tuleb näidata koostööd ja ka partnerite panust, mis on arvutatud rahalisse vääringusse. Samuti võib projektis olla kulusid, mis ei ole abikõlblikud, kuid mille tegemata jätmine takistab projekti eesmärkide saavutamist. Nii taotleja kui ka partneri(te) tegevuste kirjeldamisel peab selgelt välja tulema tema roll projektis ning kui ta kannab reaalseid kulusid, siis tuleks need tegevuskavas ka ära näidata. Kuid PRIA ei kontrolli partnerite kulusid. PRIA kontrollib kas ühisprojektis ettenähtud tegevused on ellu viidud.

2.2. Kas on abikõlbulikud projektide ettevalmistusega seotud spetsiifilise nõustamise kulud koos projekti elluviimisega?

Näiteks: projekti ettevalmistusega seotud uuringute läbiviimine ja äriplaanide koostamine jne.
Spetsiifilise nõustamise, sh äriplaanide koostamise abikõlblikkust me ette ei näe, kuid abikõlblikud võivad olla tasuvusuuringud. Ehitamisega seotud projekteerimistööd on abikõlblikud juhul kui need on kavandatud koos ehitamisega. Enne taotluse esitamist tehtud kulud ei ole abikõlblikud.

2.3. Kas käibemaks on abikõlbulik?

EL määruse 1303/2013, artikkel 37, p 11 – käibemaks ei ole abikõlblik, va juhul kui ei ole võimalik taotleda käibemaksu tagastamist siseriikliku käibemaksuseaduse alusel. Seega kui käibemaksuseaduse alusel on taotlejal õigus saada tagasi käibemaksu, siis käibemaks ei ole abikõlblik. Kui sellist õigust taotlejal ei ole, siis on käibemaks abikõlblik.

2.4. Millised dokumendid tuleb esitada koos taotlusega?

Lähtuvalt esitatavast projektist (tava- või ühisprojekt) ja planeeritud tegevustest on esitatavate dokumentide koosseis erinev. Ülevaate dokumentidest, mis peaksid olemas olema leiab meetmelehtedelt.

2.5. Mida peab jälgima hinnapakkumistes?

Hinnapakkumise võtmiseks vormi ei ole. Hinnapakkumistes peab olema välja toodud:

  • Hinnapakkumise saaja
  • Hinnapakkumise kuupäev
  • Tegevused/tooted peaksid olema eraldi ridadena välja toodud võimalikult täpselt vastavalt hinnapäringule
  • Hind peab olema välja toodud käibemaksuta ja käibemaksuga
  • Pakkumuse esitaja info (kindlasti ka reg.kood)

Hinnapakkumised peavad olema võrreldavad, ehk et tehnilised tingimused, teenus vms oleks võrreldav. Kasuks tuleb kui Teil on olemas hinnapäring, mille olete pakkujatele saatnud.
Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse eest tasutava hinnaga. Väljavalitud hinnapakkumus peab olema objektiivselt põhjendatud ja juhul, kui projektitoetuse saaja ei ole saanud nõutud arvu hinnapakkumusi või valinud odavaimat hinnapakkumust, peab selle kohta esitama põhjenduse.

2.6. Kas hindamiskomisjon saab öelda, et toetuse summat vähendatakse?

Kohalik tegevusgrupp võib tehnilise kontrolli käigus lasta projektitoetuse taotlejal muuta kõike, mida vajalikuks peab. Taotlust tohib muuta ja parandada kuni hindamiskomisjonile esitamiseni. Peale hindamiskomisjonile esitamist enam midagi muuta ei tohi. Kui hindamiskomisjoni ettepanekul on vajalik osaline rahastamine või mõne muu tegevuse välja võtmine, siis seda tehakse taotleja kirjaliku nõusoleku esitamisega ja vajalikud parandused teeb nõusoleku alusel PRIA. Muudatus peab kajastuma ka määruse § 21 lõige 4 punktis 12 nimetatud ettepanekus projektitaotluste paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta.

2.7. Millal saab alustada projekti tegevustega?

Strateegia rakendamise määruse eelnõu kohaselt oleme kavandanud, et alates järgmisest päevast peale taotluse jõudmist kohalikust tegevusgrupist PRIA-sse võib alustada projekti tegevustega, kuid seda omal riisikol, kuna projekti lõpliku rahastusotsuse teeb PRIA.

2.8. Projektide läbiviimise periood?

Strateegia rakendamise määruse eelnõus näeme ette, et projektide elluviimiseks on aega kehtiva määruse alusel kuni 31.12.2024.a. Kõik kuludokumendid peavad olema PRIA-le esitatud samaks kuupäevaks.

2.9. Kas külaseltsid saavad pehmetele tegevustele projektitoetust taotleda, näiteks töötubade ja õpitubade läbiviimiseks?

Jah, kui need on kavandatud vähemalt aastase ühisprojekti raames. Teadmussiirde projektina saab teha koolitus-ja teavitustegevusi, juhul kui need on plaanitud piirkonna ettevõtluse arendamiseks.

III SÕIDUKITE SOETAMISEGA SEOTUD KÜSIMUSED

3.1. Mootorsõiduki soetamine

Maastiku- või mootorsõiduki ostmise ja liisimise kulud on abikõlblikud. Toetus maastiku- või mootorsõiduki ostmisel või liisimisel on nii ettevõtjale, MTÜ-le kui SA-le kuni 30%. Kogukonnateenuseks vajaliku mootorsõiduki puhul on võimalik taotleda mootorsõidukile toetust ka kuni 90%, kuid sellisel juhul on vajalik selleks KKLM üldkoosoleku heakskiit ja teenust tuleb osutada turutõrke piirkonnas.

IV Ehitamisega seotud küsimused

4.1. Kas kinnisvara ostmine on lubatud?

Kinnisvara ostmine (sh hooned) ei ole lubatud.

4.2. Kas projekteerimine on lubatud tegevus? Kas projekteerimine ja ehitamine on lubatud koos?

Lubatud on projekteerimine koos ehitamisega, toetuse andmist ainult projekteerimisele käesoleval perioodil ei ole lubatud. Projekteerimise abikõlblik maksumus on kuni 10% ehitustegevuse maksumusest.

4.3. Kas ehitamisega seotud projekteerimine on üldkulu või siiski eraldi projekt?

Ehitise projekteerimine ei ole üldkulu. Üldjuhul arvestatakse raamatupidamisarvestuses ehitise projekteerimise kulud ehitise maksumusse. Projekteerimine ei saa olla ka eraldi projekt, millele taotletakse toetust, vaid võib olla seotud ehitamistöödega, millele taotletakse toetust.

4.4. Kas ehitise projekteerimine on arhitekti konsultatsioon või eraldi projekt?

Projekteerimise osad on arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud. Ainult arhitekti konsultatsioonist ilmselt ei piisa ehitusloa saamiseks või muude ehitusseadusest tulenevate nõuete täitmiseks. Projekteerimise käigus peab valmima ka ehitusprojekt, mille alusel saab taotleda ehitusluba ehitise ehitamiseks. LEADER toetuse abil valminud ehitusprojekt peab kandma rahastaja tähistust (LEADER logo).

4.5. Kas hankedokumentatsiooni koostamise kulud, hanke läbiviimisega seotud teenuse ostmise kulud on abikõlbulikud?

Taotluste, sh hanke läbiviimisega seotud kulud ei ole abikõlblikud projektitoetuse taotlejale.

4.6. Mis on ehitamine?

Vastavalt ehitusseadusele on  ehitustegevus ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus). Taotlusega koos on vajalik  esitada kohaliku omavalitsuse kooskõlastus (näidis kodulehel);

4.7. Kas taotleja peab olema kavandatava hoone aluse maa omanik?

Uue hoone püstitamiseks, peab kavandatava hoone alune maa olema projektitoetuse taotleja omandis või on selle alusele maale projektitoetuse taotleja kasuks seatud hoonestusõigus (hoonestusõiguse leping) vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on väikese või keskmise suurusega ettevõte (VKE) või kuni viieks aastaks kui taotleja ei ole VKE või taodeldakse toetust uue põlvkonna internetiühenduse rajamiseks.

4.8. Kas taotleja peab olema ehitise omanik, kuhu inventar või seade paigaldatakse?

Ehitis, kuhu inventar või seade paigaldatakse, või mootorsõiduk, kuhu seade paigaldatakse, peab kuuluma taotleja omandisse või on antud taotlejale õiguslikul alusel kasutamiseks vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, kui taotleja on väikese või keskmise suurusega ettevõte (VKE) või kuni viieks aastaks kui taotleja ei ole VKE või taodeldakse toetust uue põlvkonna internetiühenduse rajamiseks.

4.9. Mis on taristu?

Taristu on infrastruktuur nagu nt kanalisatsioon, elekter, juurdepääsuteed, parklad jmt.