Alates 1996. aastast on külaliikumisel oma suursündmus MAAPÄEV ehk külade parlament, mille eesmärgiks on koondada oma liikmed, maakondade külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuorganid ühistesse mõttetalgutesse maaelu arendamise teemal. Maapäevade kandvaks ideeks on anda külaliikumisele selged suunad, püstitada reaalseid ülesandeid, leida lahendusteid, teha ettepanekuid riigikogule, ministeeriumidele, omavalitsustele.
Möödunud nädalavahetusel osalesid läänlased Kodukant Läänemaa eestvedamisel Eesti Külade Maapäeval Vana-Võidus. MAAPÄEVAL kuulutati välja Aasta Küla, selleks sai Läsna-Loobu, aga tunnustust jagati ka teistele küladele. Kirbla küla sai eripreemia põllumajandust toetava külana, samuti märgiti ära Kirbla küla isamaalisust ja tunnustuseta ei jäänud ka Pere Leiva konkursile saadetud koogiretsept.
Tubli teise koha saavutas läänlaste viie liikmeline võistkond Maakondade võistumängus „Turvaline küla“.
Enne MAAPÄEVA toimumis paika, Vana-Võitu, saabumist külastati Viljandimaal Karksi vallas Tuhalaane küla ja Morna Õnne talu.
Alati on põnev, kuidas esimesel õhtul Maakonnad oma toidulaua „ Maakondade maitsed“ katavad. Siin sai proovida erinevaid fantastilisi toite ja jooke kalast, lihast jm.
Üritust väisasid ka president Kersti Kaljulaid, peaminister Jüri Ratas, maaeluminister Aldo Tamm jt.
Üks päev kulus mõttetööks Maapäeva teemakodades ja selle töö tulemusena valmis Eesti Külade XII Maapäeva manifest, mis anti üle peaministrile ja maaeluministrile. Maaeluminister andis lubaduse täita manifesti otsuseid kahe aasta jooksul 99%.
President Kersti Kaljulaidiga koos istutati Vana-Võitu pärnade päikesering. Iga maakond sai istutada oma puu.
Maapäev lõppes traditsioonilise Leivaküla valmimisega, kus söödi ära kõik Viljandi vaatamisväärsused.