Kodukant Läänemaa korraldatud Läänemaa Aasta Küla 2018 konkurss avaldab tunnustust Läänemaa küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustab üldsusele maa- ja külaelu olulisust.
Läänemaa Aasta Küla aunimetus antakse ühele külale/külade piirkonnale või alevikule, mis paikneb Lääne maakonnas ja on saavutanud nähtavaid tulemusi külaelu arendamisel. Käesoleval aastal laekus konkursile viis kandidaati, kellest üks küla Vormsilt ja neli küla Lääne-Nigula vallast.
Läänema Aasta Küla tiitlile kandideeriva küla eelduseks on kogukonna positiivne areng ja külasisene koostöö viimase kolme aasta jooksul, külaarenduslike ja kogukonda liitvate projektide/algatuste edukas elluviimine, ajaloo talletamine, ühistegevused külas ja koostöö kohaliku omavalitsusega, avatus ja tuntus maakondlikul ja/või üleriigilisel tasandil ning kehtiv või koostamisel küla/külade piirkonna aleviku arengukava.
Võitja väljaselgitamiseks tutvub 7-liikmeline hindamiskomisjon külade ja kogukondadega kohapeal. Võitja väljaselgitamiseks hinnatakse nii kogukonna omavahelist koostööd, samuti koostööd naaberkülade ja vallaga ning kindlasti jätkusuutlikkust ja arenguvõimalusi.
Läänema Aasta küla 2018 kuulutatakse välja veebruari lõpus.
Läänemaa Aasta Küla 2018 võitja esitatakse Kodukant Läänemaa poolt üleriigilise külaliikumise Kodukant AASTA KÜLA konkursile Läänemaa kandidaadina 2019. aastal. AASTA KÜLA väljakuulutamine toimub 2019. aasta Maapäeval.
Konkursi kandidaadid
Rälby küla, Vormsi vald
Vormsi saare põhjaosas asuvat Rälby küla peeti kunagi saare üheks uhkemaks külaks, kus tänapäevalgi ühiselt korda hoitakse. Rälby tuuliku juures korraldatakse igal aastal laatu, mis mandrilgi teada on. Aastaringselt elab külas 30 inimest ja suvisel ajal kasvab elanike arv kahekordseks.
2003-ndast aastast tegutseb külas MTÜ Rälby Külaselts, kelle tegevuse eesmärgiks on Rälby küla elu korraldamine ja edendamine, infrastruktuuride väljatöötamine ja arendamine. Külaselts korraldab seminare, koolitusi ja kokkutulekuid, samuti organiseerib kohalikku kultuurielu ja viib ellu arvukalt edukaid üritusi. Külaselts kogub ajaloo talletamiseks inimeste mälestusi ning uurib ja tutvustab kohalikku toidupärandit.
Lisaks külaseltsi tegevusele toimetavad külas ka kalur, tegeletakse puidutööga ning põllumajandusega.
Hara küla, Lääne-Nigula vald
Hara küla on talvel vana ja vaikne, suvisel ajal noor ja rõõmus. Püsielanikke on külas 43, kellest rohkem kui neljandik on pensionealised ja kümnendik soomlased. Nädalavahetustel ja puhkeperioodil tõuseb residentide arv 34 inimese võrra, tuues juurde lastega peresid. Lisaks külastab püsielanikke arvukalt lapselapsi.
Hara küla näol on tegemist tüüpilise rannarootsi kalurikülaga, mis pärit juba 14. sajandi teisest poolest ning kus on tänini säilinud kalapüügi traditsioonid.
Hara küla kaunistavad rannad, sadam ja tervikuna säilinud rannarootsi kaluriküla miljööväärtuslik süda, mis näeb välja nagu vanal Eesti ajal.
Külarahvas tegeleb loomade karjatamise ja mitmesuguse käsitööga. Töökohti on nii põllumajanduses, rannakalanduses, pereettevõtetes ning sadamas.
Hara küla eestvedajaks ja esindajaks on külavanema ja MTÜ Harga juhatus. Traditsiooniliselt toimuvad kevadised talgud, Jaanipäeva tähistamised ja Muinastulede öö.
Kirimäe küla, Lääne-Nigula vald
Külas elab 135 inimest, kellest neljandik lapsed ja noorukid. Alates 2008-ndast aastast tegutseb Kirimäe Külaselts, lisaks ka MTÜ Kirimäe Rahvamõis ja Rannarootsi Lihatööstus.
Kirimäe on ajalooliselt rikas paik, kus on viis muistset asulakohta, muistsed põllud, kalmistu ja kivikalme. Ühtlasi on sealt leitud ka tuhandete aastate tagune kivikirves ja Eesti vanimad vikatid. MTÜ Kirimäe Rahvamõis on võtnud oma missiooniks taastada mõisahoones regulaarne kultuuriline tegevus ja hoone korda teha.
Külas viikase ellu palju mitmesuguseid kultuurisündmusi, kantakse edasi vanu traditsioone ja luuakse uusi.
Kuke küla, Lääne-Nigula vald
Kuke on Eesti Vabariigi ajalooline küla, mis II maailma sõja järel kadus, kuid külarahva tungival soovil 2018-ndal aastal taastati küla nimega Kuke. Selliste sündmuste valguses muutus külarahvas veelgi ühtehoidvamaks ning on seeläbi loonud uusi traditsioone.
Täna elab külas 41 inimest, kellest pea pooled on alaealised.
Külas tegutsetakse aktiivselt nii põllumajanduse, taastuvenergia kui mitmesuguste loometöödega, kõrvale ei jää ka hobitegevused nagu kiiking ja fotograafia.
Üheskoos tähistatakse küla ennistamist, viiakse läbi suitsusauna pühapäevakuid ja võetakse osa ka Teeme Ära talgutest.
Üdruma küla, Lääne-Nigula vald
Külas elab 92 inimest, kes moodustavad ühtehoidva ja aktiivse kogukonna. Külaelu veab Üdruma Küla Selts, mis on praeguseks tegutsenud juba 15 aastat. Seltsi eestvedamisel on renoveeritud endine vallamaja ilusaks ja kaasaegseks seltsimajaks, kus toimuvad arvukad kooskäimised ja traditsioonilised üritused.
Oma arengukavas tuuakse välja peamiste eesmärkidena seltsielu elavdamine, külarahva koostöö suurendamine ja rahva kultuuripärandi säilitamine.
Lisaks küla seltsile on Üdrumal neli tegutsevat põllumajandusettevõtet ja veel mitmeid tublisid talupidajaid.
