Linnast looduse rüppe
Üks edukaid näiteid Kodukant Läänemaa tegevuspiirkonnas tegutsevatest taotlejatest on Massu Mõisa Tallid OÜ, kes alustas oma tegevusega 15 aastat tagasi, kui perekond Reinmaa soetas endale väärika Massu mõisa, mis asub pealinnast pooleteisttunnise autosõidu kaugusel. Esimene aasta sai linna ja maakoha vahel autos aega kulutatud, aga üsna pea sai selgeks, et linnas elamine on kui ühepäeva projekt ja ühiselt võeti vastu otsus lapsed Tallinna lasteaiast ära võtta ja tervenisti maale kolida. Pereisa jätkab tänaseni tööd Tallinnas, kuid perenaine Kristi-Carolina asus esialgu tööle Lihulasse inglise keele õpetajaks. Kuigi õpetajatöö on talle südamelähedane, ei läinud kaua mõistmaks, et täiskohaga töötamise kõrvalt pole talli majandamine ja arendamine niisama lihtne ning sestpeale on Kristi-Carolina pühendunud tallile ja ratsaklubile. Kui koolis käimine ja riiklik õppekava on lastele kohustuslik, siis ratsakoolis saavad nad ratsutada, olla koos hobustega ning õppida nende eest hoolitsema täiesti omal soovil – nii ei tunne perenaine koolist puudust, sest õpetamisindu jagub ratsakoolis küllaga.
Õppimist on perel endalgi omajagu olnud, sest esimeste hobuste toomisel ei osanud pererahvas suksudele päitseidki pähe panna. Kõike õpiti omal käel kuni 2011. aastal kohtuti Ann Meriste-White’iga ja hakati arendama mõtet lastele ratsutamist õpetama.
Massu Mõisa Tallide esimene LEADER projekt sai esitatud samal aastal, selleks et vanast kolhoosiaegsest koresöödahoidlast saaks sobiva maneeži laste ratsatreeningute läbiviimiseks. Projekt leidis toetust ja 2012. aasta sügisel said treeningud jätkuda juba kuival liivapinnasel, ilma et ilm õues heidutaks. 2014-ndal aastal täiendati LEADER toetuse abil maneeži- ja ratsutamisvarustust.
Ka käesoleval perioodil on OÜ Massu Mõisa Tallid saanud toetust mitmesugusteks arendusteks: on rekonstrueeritud uus tall, soetatud hobuveo treiler, parendatud maneeži ja ratsaväljakut ning praegu on käimas kibe töö uue ratsutamise sisehalli ehitamiseks, millest saab Eesti suurim ja parimate tingimustega maneež.
Kuidas olla edukas taotleja?
Viimasel taotlusperioodil on Massu Mõisa Tallid saanud kokku toetust ligi 152 000 eurot, kuid investeeringute maht nelja projekti elluviimiseks on suisa neljakordne. Valmisolek ise panustada on Kristi-Carolina sõnul väga oluline. Omaosalus motiveerib tegutsema, vastutustunne asja õnnestumise ees on märksa suurem.
Alati ei ole muidugi kõik nii hästi läinud. Kunagi taotles ettevõte talli renoveerimiseks toetust, kuid taotluse esitamine jäi lõpptähtaja päeva viimastele õhtutundidele. Hiljem selgus, et taotluse esitamiseks oli ka kellaaeg määratud, mis jäi märkamata. Sellest kujunes aga kasulik õppetund, sest pärast seda tehakse enne projekti kirjutamist alati põhjalik eeltöö, tutvudes hoolikalt hindamislehe ja kõikide tingimustega, et saada täpselt aru, mida neilt kui taotlejalt oodatakse. Projekte kirjutavad nad abikaasaga kahekesi, et teineteist täiendada, muuta kirjutatu piisavalt selgeks, et igale hindajale mistahes eluvaldkonnast oleks arusaadav, mida projekt endast kujutab, miks on see vajalik ja millised on selle mõjud. “Algus peab olema selline, et on kohe aru saada, mis on projekti sisu,” vastab Massu tallide perenaine küsimusele, mis on eduka projekti kirjutamise puhul oluline. Kõige tähtsamaks teguriks peab Kristi-Carolina aga projekti ideed: “Kui sul on väga hea idee, millesse sa ise usud ja mille oled läbi mõelnud, siis sa ka saad selle toetuse,” ja lisab, et taotlemisvõimaluse pärast üksi küll seda tegema ei peaks. Loomulikult annab heale projektiideele juurde kirjutamisoskus, võimekus oma idee vajalikkus ja tegevusplaan ka teistele selgeks teha.
Taotlevale ettevõtjale lisab usaldusväärsust, kui nende tegevus ei ole üles ehitatud ainult toetustele: “Selline ettevõtlus ei ole jätkusuutlik.” Massu Mõisa Tallid teevad LEADER projektide vahel ka iseseisvalt investeeringuid. Taotletakse vaid juhul, kui midagi eesootavatest töödest sobitub meetmesse.
“Meil lihtsalt ei toida boksi rentidega ettevõtet ära nii nagu Tallinna lähistel,” selgitab Kristi-Carolina, miks maapiirkonnas on sellised toetused nagu LEADER meede väga suureks abiks.
Perenaine hindab LEADER’i puhul ka personaalset lähenemist, sest ilma kohaliku tegevusgrupi julgustuseta poleks seda kõike ehk ette võetudki: “On vaja, et keegi sinusse usub. Julgustust on tõesti väga vaja!”
Kuigi taotlemine, maksetaotluste tegemine ja projekti aruandlus võivad olla selgemast selged, tuleb ikka ette ka raskusi, millega toime tulla. Üks keerulisemaid ülesandeid maapiirkonnas on sellise ehitaja leidmine, kelle tööde kvaliteet vastaks ootustele. On juhtunud, et partner ei täida oma lubadusi ega pea tähtaegadest kinni. Pingete vältimiseks tasub endale seada realistlikud tähtajad, et oleks puhver, ja lepingud võiks ette valmistada jurist.
Unistused on edasiviiv jõud
Unistusest tütrega ümberkaudsetes metsades ja karjamaadel ratsutada on saanud reaalsus, mis ületas kõik ootused. Samm-sammult oma ettevõtet ja ratsakooli arendanud perekond tegeleb praegu oma viimase suure projektiga – uus maneež peaks valmima hiljemalt tuleva aasta kevadeks.
Idee hakkas küpsema 2017-ndal aastal, kui sai selgeks, et arenemiseks on vaja suuremat sisehalli. See võimaldab treeneritele paremat ajakasutust, eri tasemel trennide läbiviimist samal ajal ning viia läbi tipp-tasemel ratsavõistlusi, mille korraldamiseks pererahvas end ka koolitamas käib.
Praegu on ettevõtte kogu fookus maneežil ja hetkel ei ole niipea plaanis ühtki suurt projekti ette võtta. Perenaine loodab, et sisehalli valmides on lõpuks aega ka silmailule keskenduda, kuid ei välista, et mõne aja pärast jälle uusi arendusmõtteid tekib.
Kahtlemata on Massu Mõisa Tallide suurimaks edu saladuseks kirg tehtava vastu. “Ma tõesti tahan seda teha. Ilmselt elu lõpuni,” tunnistab Kristi-Carolina, kes ei ole kordagi nimetanud oma tegevusi tööks.
Pisemate trenn maneežis 
Ekskursioon tallis 
Trenn väljakul
Maarja Pikkmets
LEADER projektijuht