Jutt võetud koostööpartneri Nelja Valla Kogu kodulehelt:
7. septembril toimus Nelja Valla Kogu kokku kutsustud motivatsioonipäevak Visklas ja Voosel, mille eesmärk oli jagada inspiratsiooni ja parimaid praktikaid, kuidas luua nutikaid, isemajandavaid kogukondi. Üritusel osales paarkümmend kogukonna eestvedajat. Päeva jooksul keskenduti kogemuste jagamisele ja praktilistele aruteludele, mis aitavad kogukondadel muutuda jätkusuutlikumaks.
Päev algas Viskla külas, kus külalisi tervitas perenaine Kristel koos külavanem Erkkiga. Viskla küla, mis on kahel korral pälvinud Harjumaa Aasta Küla tiitli, on tuntud oma tugeva kogukonna ja nutikate lahenduste poolest. Kristel tutvustas külalistele küla traditsioone ja saavutusi, näiteks külamaja ehitust, mis toimus kogukonna ühisel jõul, kaasates ka lapsi, kes rahakogumise nimel kõrsikuid müüsid. Viskla on oma nutika tegevuse kaudu loonud lahendusi, mis võimaldavad kogukonnal ilma palgalise töötajata aktiivselt ja edukalt toimida. Viskla külas avatud Eesti suurim kiigepark, mis on kogukonna ühtsuse ja traditsioonide sümboliks. Kiik, mis on Viskla kogukonnale omane sümbol, tõi osalejatele naeratuse näole. Tore kogukond ja kiikumine andis arusaama sellest, kuidas küla ühendab lõbususe ja praktilisuse, kaasates erinevaid põlvkondi ühise eesmärgi nimel.
Edasi liiguti Voose külla, kus osalejaid tervitas Tanel Talve – armastatud telenägu ja kogukonna aktiivne eestvedaja. Tanel tutvustas Voose Päikesekodu ja selle rajamise lugu, jagades nii muresid kui ka rõõme, mis on seotud maaelu arendamise ja kogukonna tegevustega. Voose lugu on suurepärane näide sellest, kuidas nutikas kogukond suudab oma ressursse tõhusalt ära kasutada, luues mitte ainult jätkusuutlikke lahendusi, vaid pakkudes ka tuge ja innovatsiooni kõigile kogukonna liikmetele.
Peale lõunasööki jätkus päev virtuaalselt, kui ettekandega liitus Eha Paas, kes tutvustas ABCD mudelit (Asset-Based Community Development). See mudel keskendub kogukonna tugevustele ja kohalike ressursside maksimaalsele kasutamisele, et toetada jätkusuutlikku arengut. Eha rõhutas, kui oluline on igas kogukonnas leida ja väärtustada juba olemasolevaid ressursse, sealhulgas inimesi, loodust ja ajalugu. ABCD mudel on kujundatud nii, et see aitaks kogukondadel oma tegevust planeerida, keskendudes algatusvõimele ja koostööle. See mudel on suurepärane näide, kuidas kogukonnad saavad kestlikkuse saavutada, tuginedes enda tugevustele. Täpsem info ABCD mudeli kohta on saadaval siin.
Päeva praktilisem osa oli töögruppideks jagunemine, kus arutleti erinevatel teemadel, mis aitavad kogukondi isemajandavaks muuta. Arutelud teemadeks oli:
- Kohalikud ressursid: Keskenduti kohaliku ajaloo ja looduse tutvustamisele, virtuaaltuuride ja päästeharjutuste korraldamisele, samuti kogukondlike lugude väljatoomisele.
- Kohalikud tooted ja käsitöö: Arutati kohalike toodete müümist ja ühise platsi loomise võimalikkust, et pakkuda kogukonnale teenuseid ja turundada piirkonda.
- Turismitegevused: Turismi arendamise ideed hõlmasid diskgolfiparke, kanuumatku ja kontserte, et tõmmata külla külastajaid nii Eestist kui ka välismaalt.
- Koostöö kohalike partneritega: Toodi välja idee kohalike tootjate koostöö tugevdamiseks ja unikaalsete külalaatade korraldamiseks, kus kogukond saaks teenida lisatulu.
- Rahastamisvõimalused: Mõeldi ka sellele kust leida oma headele ideedele rahastusvõimalusi, näiteks KOP, Leader, Hooandja ja KÜSK jne, mis aitavad kogukondadel projekte ellu viia ja jätkusuutlikkust saavutada.
Kokkuvõtteks tõdeti, et sellised motivatsioonipäevad ja kogemuste vahetused on kogukondade jaoks hädavajalikud, et liikuda edasi nutikate lahenduste suunas. Kogukonna eestvedajad jagasid omavahel ideid ja kogemusi, mis tugevdavad kogukondade vahelist koostööd ja aitavad kaasa arukate külade võrgustiku loomisele. Samuti tõsteti esile vajadust leida nutikaid lahendusi, mis võimaldavad kogukondadel teenida tulu ja säilitada oma elujõulisuse.
Päeva lõpuks oli kõigil osalejatel selge, et koostöö ja kogemuste jagamine on võtmetähtsusega nutika, isemajandava ja jätkusuutliku kogukonna saavutamisel.
Projekti partnerid:
- MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu (juhtpartner)
- MTÜ Nelja Valla Kogu
- MTÜ Kodukant Läänemaa
