Läänemaa kohalike omavalitsuste juhid ja piirkondlike arendusorganisatsioonide esindajad pöördusid ühiselt Vabariigi Valitsuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi poole seoses riigiplaani 2028–2034 ettevalmistamisega. Pöördumises palutakse kavandatav rahajaotus regionaalse arengu seisukohalt üle vaadata ning tagada, et piirkondlike arenguerinevuste vähendamine kajastuks piisaval määral ka rahastamisotsustes.
Pöördumisele kirjutasid alla Lääne-Nigula vallavanem Janno Randmaa, Haapsalu linnapea Olavi Seisonen, Vormsi vallavanem Tanel Viks, SA Läänemaa juhataja Irene Väli, MTÜ Kodukant Läänemaa juhatuse esimees Elle Ljubomirov ja MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts tegevjuht Airi Läänemets.
Regionaalset arengut toetav rahastus võib oluliselt väheneda
Pöördumise ajendiks on riigiplaani 2028–2034 kavandatav rahajaotus, mille kohaselt väheneks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu portfell praeguse perioodi ligikaudu 400 miljonilt eurolt 203,6 miljoni euroni.
Olulised kärped puudutaksid seejuures just maapiirkondade arengule suunatud meetmeid – kohaliku kogukonna võimestamist LEADERi kaudu, kalanduspiirkondade kogukonnapõhist arengut, regionaalse ettevõtluskeskkonna ja kapitali kättesaadavust ning teenuste ümberkorraldamist kahaneva elanikkonnaga omavalitsustes.
Läänemaa esindajate hinnangul ei arvesta kavandatav rahajaotus piisavalt väljaspool suuremaid keskusi asuvate piirkondade arenguvajadustega. Üleriigiliste toetusmeetmete olemasolu ei taga iseenesest, et investeeringud jõuavad väiksema majandusliku võimekusega piirkondadesse. Seetõttu peavad regionaalsed erinevused olema arvestatud juba rahastamise põhimõtetes.
Kohapõhine lähenemine aitab märgata kohalikke vajadusi
Läänemaa jaoks on regionaalselt suunatud rahastus võimaldanud arendada kohalikku ettevõtlust, kogukondi, teenuseid ja elukeskkonda. Üheks selliseks vahendiks on LEADER, mille kaudu otsustavad piirkonna omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste esindajad kohapeal, millised investeeringud ja algatused piirkonna arengut kõige enam toetavad.
„LEADERi tugevus on selles, et otsused sünnivad seal, kus nende mõju kõige paremini tuntakse – piirkonnas endas. Kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kogukonnad tunnevad oma piirkonna vajadusi ning suudavad märgata ka neid arenguvõimalusi, mis üleriigiliste meetmete vaates võivad jääda nähtamatuks. Kui vähendame järsult LEADERi rahastust, ei kärbi me ainult toetusi, vaid nõrgestame ka kahe aastakümnega üles ehitatud kohalikku koostöövõimet,“ ütles MTÜ Kodukant Läänemaa tegevjuht Liis Moor.
Muret tekitab ka ettevõtluse toetamise vahendite liikumine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse. Läänemaa esindajad rõhutavad, et ettevõtlusmeetmetel peab ka edaspidi säilima selge regionaalne mõõde, et maapiirkondade mikro- ja väikeettevõtted ei jääks neile vajaliku toetuseta.
Läänemaa esindajad ootavad rahajaotuse ülevaatamist
Ühispöördumises tehakse riigile kaks peamist ettepanekut. Esiteks palutakse tagada regionaalse arengu ühtlustamiseks suunatava rahastuse maht vähemalt käesoleva perioodi tasemel. Teiseks soovitakse enne lõpliku rahajaotuse kinnitamist kokku leppida siduv regionaalarengu mõju mehhanism, mis tagaks, et piirkondlike arenguerinevuste vähendamisse panustaksid oma meetmetega ka teised ministeeriumid.
Pöördumisele allakirjutanud rõhutavad, et kui Eesti eesmärk on mitmekeskuseline areng, elujõulised maa- ja rannapiirkonnad, ettevõtluse areng väljaspool suuremaid keskusi ning tugevam kriisikindlus, peavad nende eesmärkide saavutamiseks säilima ka toimivad regionaalsed rahastusvahendid.
Tutvu Läänemaa kohalike omavalitsuste ja arendusorganisatsioonide ühispöördumise täistekstiga:
Loe pöördumist