Kodukant Läänemaa poolt korraldatud Aasta Küla konkursi eesmärgiks on tunnustada Läänemaa külade tulemuslikku tegutsemist (tähelepanuväärseid tulemusi külaelu arendamisel) ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust. Auhinda antakse välja alates 2005. aastast ja iga kahe aasta tagant.
Aasta Küla ja Külaliigutaja valimiseks moodustatud komisjon koosnes esindajatest Haapsalu linnast, Lääne-Nigula vallast, Vormsi vallast, SA Läänemaast, Kodukant Läänemaast ning Eesti Külaliikumisest Kodukant.
Kokku esitati Läänemaa Aasta Küla tiitlile kolm nominenti – Oru külade kant, Rälby küla ja Suuremõisa küla.
5.detsembril Haapsalu Kutsehariduskeskuses toimunud pidulikul Kodukant Läänemaa aktus – õhtusöögil kuulutati Läänemaa Aasta Külaks 2024 Oru külade kant.
15 külaga Oru piirkond asub endise Oru valla territooriumil. Piirkonna arengule on andnud suure tõuke Linnamäe Arenguselts, mille algatas 2016. aastal missioonitundega kohalik ettevõtja. Arenguseltsi tegevused hõlmavad kõike alates piirkonna ajaloo talletamisest, koolituste läbiviimisest kuni mahukate arendusprojektide juhtimiseni välja – koostöös omavalitsusega valmis näiteks Maali üürimaja ja Oru Kultuurisaal.
Piirkonna tugevuseks on motiveeritud ja kirglikud eestvedajad. Kord kvartalis toimuv külade ümarlaud koondab erinevaid külasid ja huvigruppe, et tagada omavaheline tõhus koostöö. Nii ei sõltu külaliikumise stabiilsus vaid ühe inimese jaksust, vaid põhineb paljude inimeste vabatahtlikkusel ja pingutusel.
2018. aastal algatatud Linnamäe kontsertide päev on jõudnud kõikidesse Oru kandi küladesse ning mõned külad on juba uuel ringil. Igal reedel toimuval ORU OTTil kohtuvad ümberkaudsete külade tootjad ja tarbijad, et vahetada omavahel kaupu ja teenuseid. Sügis-talvisel perioodil lisandub kauplemisele Oskuste OTT, kus jagatakse teadmisi ja kogemusi. Ühiselt piirkonnaga osaletakse igal aastal üleriigilisel Maal Elamise päeval.
Koostöös ja ühiseid üritusi ellu viides on nii mõnigi Oru kandi küla oma teotahte üles leidnud ning külategemistele jalad alla saanud – Jalukse küla suvepeod, Vedra küla jaanituled, Kärbla küla kinogaraaž, Soolu küla kontserdid ja kultuuriüritused, Seljaküla suitsusaun ja Keedika kontserdid jne. Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud huvi Oru koostöömudeli vastu ning tihti võõrustatakse huvigruppe üle Eesti.
Foto:Silver Raidla
Nominentide puhul hinnati:
– Külasisest koostööd ja kogukonna ühistegevusi
– Küla elukeskkonna kvaliteeti ning arendamist, sh uuenduslike ja nutikate lahenduste rakendamist
– Koostööd kohaliku omavalitsuse, teiste vabaühenduste ja ettevõtjatega nii piirkondlikul kui ka üle-eestilisel tasandil
– Järgmise 5 aasta arenguplaane ja kokkuleppeid ning planeeritavate tegevuste mõju kogukonnale
Läänemaa Aasta Küla osaleb Eesti külaliikumine Kodukant poolt läbiviidaval üle-eestilisel Aasta Küla konkursil, mille võitjad kuulutatakse välja 2025.aasta suvel.
Läänemaa Aasta küla 2024 kõikide nominentide kohta saad lugeda SIIT.
Teist korda kuulutas Kodukant Läänemaa tänavu Aasta Küla konkursiga samaaegselt välja ka Aasta Külaliigutaja konkursi, et esile tuua aktiivsete eestvedajate rolli külaelu edendamisel ja maaelu hoidmisel.
Läänemaa Aasta Külaliigutaja konkursile esitati viis nominenti – Helina Laht, Kahro Tall, Karmen Lints, Küllike Valk, Svea Stamberg.
Läänemaa Aasta külaliigutajaks 2024 kuulutati Küllike Valk.
Kümme aastat Ridala ja Martna koguduste õpetajana tegutsenud Külliki tegevus ei ole piirdunud vaid vaimuliku tööga. Küllike on eeskuju oma hoolivuse, aktiivsuse ja kogukonna ühendamise poolest.
Küllike on suutnud oma tegemistega kaasata erinevaid vanuserühmi – lastele ja noortele suunatus laagritest kuni eakate jututoani välja. Külliki poolt eestveetud Porikuu sügislaat on kujunenud üheks oodatuimaks sündmuseks Martna piirkonnas, tuues kokku inimesi lähedalt ja kaugelt.
Üks Küllikese olulisemaid algatusi on Martna kogukonnakohviku loomine. Endisest tühjalt seisnud ja räämas kolhoosisööklast on tema eestvedamisel saanud hubane kogunemiskoht, kus pakutakse sooja lõunat ja kus igaüks tunneb end oodatuna ja hoituna.
Üks Küllikese olulisemaid algatusi on Martna kogukonnakohviku loomine. Endisest tühjalt seisnud ja räämas kolhoosisööklast on tema eestvedamisel saanud hubane kogunemiskoht, kus pakutakse sooja lõunat ja kus igaüks tunneb end oodatuna ja hoituna.
Foto:Silver Raidla
Teiste külaliigutaja nominentide kohta saad lugeda SIIT.
Kodukant Läänemaa õnnitleb kõiki laureaate ja nominente ning tänab panuse eest piirkonna arendamisel!
MTÜ Kodukant Läänemaa ootab tegusaid kandidaate Läänemaa Aasta Küla ja Läänemaa Aasta Külaliigutaja 2024 konkursile kuni 16.oktoobrini.
Konkursi eesmärk pole pelgalt auhindade jagamine – see on võimalus tõsta esile meie kogukondade parimad tegijad, kelle särts ja teod aitavad kujundada Läänemaa elu ja maine. Tunnustame nii külasid kui ka külade eestvedajaid nende panuse eest kogukonna arendamisel ja maaelu edendamisel.
Läänemaa Aasta Küla valitakse üle aasta, aunimetusele saavad kandideerida Lääne maakonna külad, külade piirkonnad ja alevikud. Konkursile ei saa esitada viimase 10 aasta jooksul Läänemaa Aasta Küla või üleriigilise Aasta Küla tiitli pälvinud küla. Võitja esindab Läänemaad üleriigilisel Aasta Küla 2025 konkursil, mida korraldab MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant.
Teistkordselt antakse Aasta Küla konkursiga samaaegselt välja ka Aasta Külaliigutaja tiitel, et esile tuua aktiivsete eestvedajate rolli külaelu edendamisel ja maaelu hoidmisel. 2022. aastal valiti Aasta Külaliigutajaks Liina-Meta Kuuskmann Lääne-Nigula vallast, Liivi külast.
Konkursile saavad kandidaate esitada kõik – olgu selleks kohalikud omavalitsused, külad ise või keegi kolmas, kes teab mõnda aktiivset külaliigutajat. Aasta Küla ja Külaliigutaja valib välja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Haapsalu linna, Lääne-Nigula ja Vormsi valla, SA Läänemaa, MTÜ Kodukant Läänemaa ja MTÜ Külaliikumine Kodukant esindajad. Külade puhul hinnatakse kogukonnasisest koostööd ja ühistegevusi, elukeskkonna arenguid, koostööd omavalitsuste ja teiste organisatsioonidega ning selged arenguplaane ja nende mõju kogukonnale järgmiseks viieks aastaks. Läänemaa Aasta Küla autasustatakse Aasta Küla tiitli maanteesildi ja 1000€ auhinnarahaga külaelu arendamiseks.
2022. aasta Läänemaa Aasta Küla Puise külavanem Ott Liivlaid kutsub külasid kindlasti oma kandidatuuri esitama: „Konkurss pani oma küla tegemistele täiesti värske pilguga vaatama ja saavutatut paremini hindama“. Puise võitis üleriiklikul konkursil ka Eesti LEADER Liidu eriauhinna paistes silma tasakaaluka mitmekesisusega. „Jäime napilt teiseks“, lisas Liivlaid naljatades.
Läänemaa Aasta Küla ja Külaliigutaja kuulutatakse välja 5. detsembril toimuval pidulikul galal.
Läänemaa Aasta Küla STATUUT ja ANKEET
Läänemaa Aasta Külaliigutaja STATUUT ja ANKEET
Läänemaa Aasta Külad:
2004 – Haeska (Haapsalu linn, endine Ridala vald)
2006 – Piirsalu (Lääne-Nigula vald)
2008 – Kiideva (Haapsalu linn, endine Ridala vald). Üleriikliku Aasta Küla 2009. konkursi võitja.
2010 – Rälby (Vormsi vald)
2012 – Virtsu (Lääneranna vald, endine Hanila vald)
2014 – Kinksi (Lääneranna vald, endine Hanila vald)
2016 – Kirbla (Lääneranna vald, endine Lihula vald)
2018 – Üdruma (Lääne-Nigula vald)
2020 – Soolu (Lääne- Nigula vald)
2022 – Puise (Haapsalu linn). Üleriikliku Aasta Küla 2023. konkursi Eesti LEADER Liidu eripreemia võitja.